Monthly Archives: January 2014

Ministériu Turismu halao Avaliasaun no Prepara Servisu ba Tinan 2014

Enkontru Planu Anual MT

Photo by Isaac

Ministériu Turismu organiza encontru ho Direktores, Chefes Departamentus inklui Assessores Nasionais no internasionais hodi halao avaliasaun servisu no prepara planu ba Tinan 2014.
Sorumutu nebé diriji husi Ministra Turismu Interina, Maria Isabel Ximenes foka liu ba oinsa Direktores sira prepara Planu Asaun Anual no Planu Aprovizionamentu hodi bele fasilita prosesu administrativu no ezekusaun orsamental ba Tinan 2014.

Ministra Turismu Interina iha nia intervensaun insisti ba Direktores Gerais, Nacionais no Chefes Departamentus atu hatudu responsabilidade, empenhamentu no dedikasaun ba servisu hodi bele implementa ho efektivu, programas tomak nebé Ministeriu Turismu no Sekretaria Estadu Arte no Kultura elabora atu nuné bele hatudu rezultadu nebé fó vantagem no benefisiu ba povu.

Maria Isabel Ximenes husu ba direktores tomak atu hatama lalais relatóriu aktividades tinan 2013 molok loron 24 fulan Fevereiru, inklui prepara no aprezenta kalendariu eventus iha loron 15 fulan Fevereiru, atu nuné wainhira prepara programa ruma iha Tinan 2014, tenki bazeia ba Kalendariu Eventus nebé elabora ona.
Ministra Interina mós informa katak Sekretaria Estadu Arte no Kultura prepara dadaun téknikus hodi foti dadus atu bele reabilita Forte Baguia nudar patrimoniu kultural rai neé nian.

Iha oportunidade neé, Director-Geral Turismu, Silvino Sampaio Gonçalves mós apela ba Direktores no Chefes Departamentus atu hatudu profisionalismu, disciplina no pontualidade iha servisu, tamba funsionariu públiku nudar mákima Estadu nian tenki hatudu responsabilidade iha implementasaun programas no ezekuta osan povu nian ho efektivu, atu nuné sira bele sente benefisiu husi buat hotu nebé Ministeriu neé halao.
Iha mós biban neé, Directores hatoó perguntas, ideias no sugestões konaba programa no servisu Instituisaun rua neé nian nebé hetan kedas resposta husi Ministra Interina no Direktores Gerais.

Proposta OJE ba Ministériu do Turismo Aprova ho Votus Mayoria Afavor

OJE 2014

Photo by Isaac

Ministériu do Turismo propoin orsamentu tinan ida ne’e hamutuk $7,378 nebe mayoria  hetan votus afavor 64, kontra 0 (zero) no abstensaun 1 Kinta Feira semana ne’e.

Antes votasaun final, Ministru do Turismo Francisco Kalbuadi Lay esklarese iha plenaria Parlamentu Nasional kona ba factores tolu  importantes nebe bele kontribui hodi haburas setor turismo iha rai laran.

Ministro Kalbuadi hateten factor tolu ne’e mak hanesn primeiro estabilidade, segundu infrastrutura no terseiru hospitalidade. Kada factor iha ligasaun no sai hanesan save ba desenvolvimentu setor turismo iha rai laran.

Ministro esplika liutan katak turistas atu visita rai ida tenke garante siguransa, importante mos hadia infrastrutura hanesan aeroportu no Estrada hodi bele iha asesu nebe diak ba fatin turistikus iha rai laran, no importante mos iha atendementu nebe diak ba iha turista sira nune bele atrai sira hodi mai visita ita nia rai.

Entertantu, Ministru Kalbuadi afirma katak Ministerio Turismo iha planu atu hari fatin turistikus iha rai laran maibe fo mos valor ba ambiente hodi minimiza infrastrutura nune desenvolvimentu turismu iha rai laran labele fo impaktu negative ba ambiente no comunidade.

“Iha rai desenvolvidu barak nebe sira nia setor turismo desenvolve makas, maibe tamba infrastrutura barak demais, entaun laiha espasu ba comunidade hodi livre halo movimentu,” Ministro Kalbuadi hateten.

Antes remata Ministru husu ba entidade tomak atu kopera hamutuk no kontribui ba desenvolve setor refere, nune Timor Leste bele sai nasaun nebe nakonu ho pas no amizade hodi sai mos fatin distinu turistas iha mundu.

Mai Partisipa iha Karnaval 2014 “Hamutuk Ita Haksolok iha Liberdade no Pluralidade nia Laran”

Scan0003

Ministeriu do Turismo Propoin USD 7, 378 milioes iha OGE 2014

IMG_1108Media-MT-Iha tinan ida ne’e, Ministeriu do Turismo propoin orsamentu hamutuk miliaun USD 7, 378 iha orsamentu Jeral do Estadu (OJE) ba parlamentu Nasional. Orsamentu hirak ne’e sei fahe ba kategoria Salariu no Vensimentu hamutuk  USD 944 mil, Bens no Servisus USD  3.143 milioes, Transferensias USD 1,780 milioes, Kapital Menor USD 261 mil, no Kapital Dezenvolvimentu hamutuk USD 1,250 mil.

 Gabinete do Ministru total despesas ba tinan 2014 ne’e hamutuk USD 378 mil, Gabinete de Inspeksaun no Auditoriu Interna hamutuk USD 112, Gabinete do Sekretariau do Estadu da Arte no Kultura USD 759 mil, Diresaun Jeral do Turismo USD 2, 074 mil, Diresaun Jeral da Kultura USD 635 mil, Inspeksaun Jeral dos Jogos 162 mil, Diresaun Jeral dos Museu no Biblioteka USD 118 mil, Diresaun Nasional Patrimonio Kultural USD 158 mil, Diresaun Nasional da Arte, Kultura no Industria Kriativas Kulturais hamutuk USD 143 mil, Diresaun Nasional Marketing do Turismo USD 172 mil.

Diresaun Nasional Planu no Dezenvolvimentu Turistiku USD 812 mil, Diresaun Nasional de Empreendimentus, Atividades no Produtus Turistiku USD 201 mil, Diresaun Nasional do Museu USD 123 mil, Akademia de Arte no Industria Kriativas Kulturais USD 40 mil, Gabinete da Diresaun Jeral das Administrasaun no Finansas USD 377 mil, Diresaun Nasional de Administrasaun dos Rekurursus Humanus USD 128 mil, Diresaun Nasional Jestaun Finanseira USD 299 mil, Diresaun Nasional de Aprovisionamentu no Logistika USD 584 mil no Diresaun Nasional Peskiza no Dezenvolvimentu ho total despesas ba tinan 2014 hamutuk USD 103 mil.  (Dea)

V Governu Konstituisional Propoin Biliaun 1,5 ba OGE 2014

IMG_0058Media-MT- Parlamentu Nasional foin lalais ne’e (12/01) aprova ona proposta Orsamentu Jeral do Estadu (OJE) jeneralidade tinan 2014 ho votus afavor 65, kontra 0 no abstensaun 0.

Proposta Orsamentu ne’ebe mak apresenta husi governu liu husi Primeiru Ministru RDTL Kay Rala Xanana Gusmão iha uma fukun ne’e ho montante USD 1,5 bilioes. Husi debate ne’ebe mak naruk, durante loron tolu nia laran (09-11/01) mosu pro no kontra husi bankada opozisaun no inklui mos bankada CNRT rasik.

Bankada CNRT konsidera orsamentu jeral do estadu 2014 sei muda povu nia moris husi kiak no sei hamenus inflasaun maibe husu ba ministerius no sekretarius do estadu sira atu utiliza orsamentu hirak ne’e ho responsabilidade no justu tuir planu ne’ebe mak trasa ona.

Iha fatin hanesan mos bankada opozisaun konsidera orsamentu ne’ebe mak aprova ona iha parlementu nasional ne’e presiza atu halao redusaun iha verba balun ne’ebe mak konsidera governu la utiliza ho masimu no sei la fo benefisiu ba povu.

Debate ba espesialidade hahu iha segunda feira (13/01) no kontinua durante loron 20 nia laran. Antes tama ba iha debate espesialidade parlementu nasional sei hari komisaun eventual ne’ebe mak kompostu husi bandaka opozisaun, bankada CNTR no partidu koligasaun.

Komisaun ne’e harii atu haree alterasaun balun iha proposta orsamentu ne’ebe mak konsidera ladun fo benifisiu ba povu. Komisaun eventual sei hare fila-fali porposta alterasaun ne’ebe mak mai husi partidu FRETILIN hamutuk 300 no partidu CNRT hamutuk 100 inklui mos partidu koligasaun.

Husi total OJE 2014 hamutuk biliaun USD 1,5 ne’e, sei fahe ba kategoria salariu no vensimentus hamutuk miliaun USD 166,932, Bens no Servisu hamutuk miliaun USD 475,636, kategoria Tranferensia publiku hamutuk miliaun USD 292,175 no Kapital Menor miliaun USD 39, 713 inklui kategoria Kapital Dezenvolvimentu hamutuk miliaun USD 525,544.

Iha orsamentu ba tinan 2014 Kintu Governu Konstituisional mos aloka fundus ba servisu autonomos, fundus espesialidade no emprestimu hamutuk dotasaun orsamentu miliaun USD 1.020.620.

Total orsamentu jeral do estadu 2014 mai husi fontes estimativa reseitas no imprestimu ne’ebe mai husu reseitas petroliferas hamutuk miliaun USD 2,213. 4 reseitas naun petroliferas hamutuk rihun USD 161.4 no reseitas proprias servisu no fundus autonomas hamutuk rihun USD 4.8 inklui emprestimu hamutuk rihun USD 51 inklui finansiamentu no reseitas hamutuk miliaun USD 1,500. (Dea)

2014 Ministru do Turismo Husu ba Funsionariu Hadia Disiplina Servisu

IMG_4407Media/MT-Tama ba iha Tinan Foun 2014, Ministeriu do Turismo hahu haree fila fali ba produtividades servisu ne’ebe mak funsionariu Ministeriu do Turismo nian halao ona iha Tinan 2013, hodi kontinua iha tinan 2014 hadia kualidade servisu no produtividades.

“Tinan Konsulidasaun Ministeriu nian ita liu ona iha tinan 2013, no iha tinan ida ne’e, hahu husu ba funsionariu sira hahu husi Inspektores gerais no mos Diretorais Jerais, Diretores Nasionasionais, Xefe Depertamentus no mos ba funsionariu sira atu hadia parte disiplina de servisu nian,” informa Ministru do Turismo Francisco Kalbuadi Lay, ne’ebe mak akopanadu husi Sekretaria do Estadu da Arte no Kultura, Maria Isabel Ximenes wainhira hatoo nia deskursu iha Serimonia hasae bandeira, Segunda (06/01) iha Edifisiu Ministeriu do Turismo, Memorial Hall, Dili.

Ministru mos husu ba funsionariu sira hodi mantein prestasaun servisu ne’ebe mak halao ona iha tinan 2013 hodi kontinua hatudu produtivdades servisu nian hodi servi povu ho diak liutan.

“Buat barak mak Ministeriu halao ona no buat barak mos hein hela ita atu halao iha tina ida ne’e (2014) tanba ne’e hahu hein katak, ita sei kontinua servisu makas liutan hodi halao ita nia planu no programa ne’ebe mak ita trasa tiha ona iha tinan ida ne’e nia laran,”husu Ministru.

Aproveita oportunidade ida ne’e mos, Ministru do Turismo hamutuk ho SEAC hatoo Boas festa do Santal no Tinan Foun nian ba funsionariu Ministeriu do Turismo tomak, no hein katak, mehi ne’ebe mak Ministeriu ne’e iha on aba tinan 2014 bele sai realidade. (Dea)